Tere! Mina olen Anna, vestluskaartide looja, ametilt tegevusterapeut ja üldjoones täiesti tavaline loomaarmastajast inimene. On meeletult tore, et oled leidnud enda tee siia lehele. Küll aga tähendab see seda, et tõenäoliselt oled Sina või Sinu lähedane läbi elamas keerulist teekonda. Olles teinud ise selle tee läbi, kaotades enda ema, tean, kui oluline on rääkida meile rasketest teemadest. Tihti juhtub aga nii, et inimesena me lihtsalt ei julge neid teemasid puudutada, kartes teisele haiget teha.
Kuidas me inimesena peaksime üldse oma eluga edasi minema, kui nii suur ja tähtis osa sellest kaob? Ühel hetkel sain ma aga aru, et meil oli olnud privileeg, et saime jätta hüvasti. Ükski surm ega kaotus ei ole kerge, eriti siis, kui näed kõige tähtsamat ja kallimat inimest haigena. Kuid siiski olen väga tänulik, et meil ei jäänud omavahel miskit rääkimata. Ta oli avatud rääkima teemadest, mis on meile kõigile väga rasked. Ma julgeksin öelda, et tema julgus rääkida tekkis just siis, kui ravi oli juba lõpetatud ning sisimas teadsime, mis meid ees ootab, kuid ei teadnud, millal see juhtub. Just tema andiski mulle selle soovi teha miskit, mis abistaks teisi peresid, kes on samas olukorras, kuid kes vajavad natuke abi ja suunamist neil teemadel.
2019. aastal läksin ma Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppima tegevusteraapiat. Teadsin koheselt, et enda lõputööks soovin luua midagi praktilist, ideaalis seoses palliatiivraviga, kuna see on mulle väga hingelähedane ning tähtis. Vestluskaartide idee tuli mul siis, kui sain minna Belgiasse palliatiivravi intensiivkursusele (Interdisciplinary Programme on Palliative and End-of-Life Care). See oli silmiavav kogemus, sest Belgias on palliatiivravi väga heal tasemel. Seal ei kardeta rääkida surmast ja suremisest. Ma nägin erinevaid vahendeid, võtteid ja võimalusi, kuidas spetsialistid toetavad haigeid. Head hoolt saab ka nende pere lähedase haiguse ajal ja ka peale tema surma. Seetõttu tunduski loogiline samm luua kergesti kasutatava abivahendi, mida saavad kasutada kõik inimesed ning mille kasutama õppimine ei võta aega. Kaartidel ei ole otseseid reegleid ja neid saab kasutada täpselt siis, nagu on endal soov, võimalus ja vajadus.
Ma väga loodan, et kõik inimesed ühel hetkel julgevad rääkida surmast, suremisest, leinast. See on väga oluline ning vajalik. Ma loodan, et inimesed julgevad leinajatega puudutada teemasid seoses lahkunuga, küsida nende kohta ning anda võimaluse jagada meie lemmikmälestusi ja hetki. Me ei saa luua nendega koos enam uusi mälestusi, kuid saame rääkida olemasolevatest ning leinaja jaoks võib see olla ülimalt oluline. Me kõik tahame rääkida sellest, aga keegi lihtsalt ei küsi. Seega Sina, armas, palun küsi, tunne huvi ning ole olemas!
Ma loodan südamest, et minu kaartidest on Sulle, Sinu perele ning lähedastele abi! Julgeme rääkida otse ja ausalt surmast.
Anna
Kuidas me inimesena peaksime üldse oma eluga edasi minema, kui nii suur ja tähtis osa sellest kaob? Ühel hetkel sain ma aga aru, et meil oli olnud privileeg, et saime jätta hüvasti. Ükski surm ega kaotus ei ole kerge, eriti siis, kui näed kõige tähtsamat ja kallimat inimest haigena. Kuid siiski olen väga tänulik, et meil ei jäänud omavahel miskit rääkimata. Ta oli avatud rääkima teemadest, mis on meile kõigile väga rasked. Ma julgeksin öelda, et tema julgus rääkida tekkis just siis, kui ravi oli juba lõpetatud ning sisimas teadsime, mis meid ees ootab, kuid ei teadnud, millal see juhtub. Just tema andiski mulle selle soovi teha miskit, mis abistaks teisi peresid, kes on samas olukorras, kuid kes vajavad natuke abi ja suunamist neil teemadel.
2019. aastal läksin ma Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppima tegevusteraapiat. Teadsin koheselt, et enda lõputööks soovin luua midagi praktilist, ideaalis seoses palliatiivraviga, kuna see on mulle väga hingelähedane ning tähtis. Vestluskaartide idee tuli mul siis, kui sain minna Belgiasse palliatiivravi intensiivkursusele (Interdisciplinary Programme on Palliative and End-of-Life Care). See oli silmiavav kogemus, sest Belgias on palliatiivravi väga heal tasemel. Seal ei kardeta rääkida surmast ja suremisest. Ma nägin erinevaid vahendeid, võtteid ja võimalusi, kuidas spetsialistid toetavad haigeid. Head hoolt saab ka nende pere lähedase haiguse ajal ja ka peale tema surma. Seetõttu tunduski loogiline samm luua kergesti kasutatava abivahendi, mida saavad kasutada kõik inimesed ning mille kasutama õppimine ei võta aega. Kaartidel ei ole otseseid reegleid ja neid saab kasutada täpselt siis, nagu on endal soov, võimalus ja vajadus.
Ma väga loodan, et kõik inimesed ühel hetkel julgevad rääkida surmast, suremisest, leinast. See on väga oluline ning vajalik. Ma loodan, et inimesed julgevad leinajatega puudutada teemasid seoses lahkunuga, küsida nende kohta ning anda võimaluse jagada meie lemmikmälestusi ja hetki. Me ei saa luua nendega koos enam uusi mälestusi, kuid saame rääkida olemasolevatest ning leinaja jaoks võib see olla ülimalt oluline. Me kõik tahame rääkida sellest, aga keegi lihtsalt ei küsi. Seega Sina, armas, palun küsi, tunne huvi ning ole olemas!
Ma loodan südamest, et minu kaartidest on Sulle, Sinu perele ning lähedastele abi! Julgeme rääkida otse ja ausalt surmast.
Anna
